Joome sõbrannaga pargis veini. Saabub üks sõber kahe teise noormehe ja ühe blondiiniga, keda me kunagi varem näinud pole. Kõik on kergelt joogised.

Purjus blond tšikk: “Kuule kus sa elad? Siin [Karlovas] kuskil?”

Mina: “Ee..jah!?”

PBT: “Sul on siis ahiküttega nagunii?”

Mina: “Ee..on.”

PBT: “Kuule, aga mul õde üürib praegu Ihastes maja. Tead, ta on seal täitsa üksi ja talle üldse ei meeldi üksi olla ja seal on kõik mugavused ka… Ta üürib kahte tuba välja. Äkki kolid sinna?”

Mina: “Ei tahaks küll võõra inimese juurde kolida…”

PBT: “Võõra? Ta ei ole ju võõras, ta on minu ÕDE!”

—Pargi tänava kandis, Tartus

Pealt kuulis: Atu